Acer ginnala
Ginnala vaher "Graf Potjomkin" - Acer ginnala.
Haljastuses kõige levinum liik, Kaug-Ida taimestiku esindaja, mida kohtab Amuuri keskjooksu jõgede kallastel, Jaapani mere kaldal, Kirde-Hiinas. Kasvab suure kuni 7 m kõrguse põõsana, püramiidja võraga, halli läikiva koorega, punakate või pruunikate võrsetega. Lehed kolme labaga, keskmine osa väljavenitatud; tumerohelised, paljad, läikivad, alt üksikute karvakestega. Lehed kollakad, lõhnavad, tihedates paljuõielistes pööristes, puhkevad 3-4 nädalat pärast lehti. Õitsemine kestab 15-20 päeva. Tiivakesed kuni 3 cm (rohelised või erepunased).
Kasvab kiiresti, on talvekindel, valguselembene (varjulises kohas kasvades ei ole enam dekoratiivne), talub hästi ümberistutamist ja linnatingimusi. Annab rikkalikult võsusid.
Seemnetest paljundamisel on vajalik eelnev stratifitseerimine 1,5-4 kuud temperatuuril 0+7°С, seejärel idanevad seemned temperatuuril alla 15°С hästi. 1000 seemne kaal 25 g. Seemikud katmist ei vaja.
Seemnete elujõulisus 92%. Suvistest pistikutest juurdub 25%, kui kasutada juurdumist stimuleerivaid aineid. Suurepärane dekoratiivtaim, mis sobib nii rühma- kui üksikistutuseks, erksaks elavtaraks, veekogude kallaste haljastamiseks, metsaservadele istutamiseks. Eriti kaunis sügisel, kus muidu rohelisel taustal eristub leekiv-punase laiguna. Väga kaunid on ginnala vahtrast kuni 0,5 m kõrgused pöetud piirded. Lehtede kaunis kuju ja erk sügisvärvus teeb selle eriti efektseks. Sobib hästi kokku lumemarjadega, kontpuude, hõbepuudega, okaspuude taustale. Hinnatud meetaim, mis õitseb üsna õitevaesel a jal. Kultuuris aastast 1860.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Puude energia".

Eng.: Amur Maple. Suom.: Mongolianvaahtera. Sven.: Ginnalalönn. Bot. syn.: Acer tataricum subsp. ginnala (Maxim.) Wesm., Acer tataricum var. ginnala Maxim.